Tallinna Pensionäride Ühendus on mittetulundusühinguna kantud registrisse 1997.a asukohaga Tallinnas, Nõmme tee 47. Enne seda oli ta registreeritud Tallinna Linnavalitsuses Tallinna Pensionäride ja Veteranide Ühendusena.
14.märtsil 1995.a toimunud Ühenduse erakorralisel kongressil võeti vastu otsus nime muutmise kohta ning enne seda eksisteerinud ühendus nimetati ümber Tallinna Pensionäride Ühenduseks.
Aastate jooksul on Tallinna Pensionäride Ühenduse tegevus kulgenud erinevalt. Esmalt, kuni 1995.aastani oli Tallinna Pensionäride ja Veteranide Ühendus Eesti Pensionäride Ühenduse allorganisatsioon. Eesti Pensionäride Ühendus oli omakorda endise, enne Eesti taasiseseisvumist eksisteerinud Eesti töö- ja sõjaveteranide organisatsiooni õigusjärglane, mida juhtisid endiste nõukogude organite töötajad. Veel 1999.a. oli Eesti Pensionäride Ühenduse juhatuses ainult üks inimene, kes ei olnud varem kuulunud nõukogudeaegsesse nomenklatuuri.
Tallinna Pensionäride Ühenduse liikmeskonnast moodustasid esialgu suurema osa endised sõjaveteranid, kelledega oli hea koos tegutseda. Nad olid distsiplineeritud ja valdavas enamuses sõnapidajad mehed. Kui mingi üritus plaani võeti, siis see sai ka teoks tehti, lõpule viidi.
Uued vastuvõetud liikmed olid juba eraisikust pensionärid. Seoses sellega tuli 1997.a. vastuvõetud Tallinna Pensionäide Ühenduse põhikirjas teha mitmeid sätete muudatusi, sest olemasolevad ei vastanud enam uuele olukorrale, kus palju uusi liikmeid ei olnud enam sõjaveteranid. Aasta - aastalt sõjaveteranide osakaal ühenduse liikmeskonnas vähenes. 29.12.1999.a. otsustas volinike üldkoosolek vastu võtta uue põhikirja, milles oli eeskuju võetud ka naaberriikide: Soome ja Rootsi pensionäriorganaisatsioonidelt. Aastate jooksul on selles põhikirjas tehtud küll mõningaid muudatusi, kuid enamik sätteid kehtib tänapäevani.
1999.aastast sai põhisuunaks aktiivsem suhtlemine pensionäridega. Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatus sai kujundatud nii, et Tallinna iga linnaosa pensionäride ühendusest oli üks esindaja ülelinnalise organisatsiooni - Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatuses. Nii oli juhatusel ning selle esimehel pidevalt ülevaade ja ka tagasiside kogu linnas pensionäridele toimunud üritustest. Ühenduse juures ja koordineerimisel tegutsesid paljud eakate organisatsioonid ning taidlus-, koolitus-, käsitöö jt ringid. Suurim neist oli endiselt Tallinna sõjaveteranide organisatsioon, kuhu kuulus veel 2000.a. üle 3500 liikme. 2000.aastal ühinesid Tallinna Pensionäride Ühendusega veel Natsismiohvrite Tallinna Ühing oma 1280 liikmega ja Isoingeri Vennaskond 460 liikmega.
Ühendus korraldas koos Tallinna Pedagoogilise Instituudiga kord kuus teabepäevi. Need olid väga populaarsed, osales alati palju rahvast. Tihti ei suutnud üks auditoorium mahutada kõiki huvilisi ning tuli paluda Instituudilt suurt 400 kohaga saali.. Teabepäevade populaarsuse üheks põhjuseks oli see, et teemaks püüdsime valida aktuaalsed päevakohased probleemid ning vastavalt sellele ka peakõnelejad. Nii käisid esinemas paljud tuntud arstid, teadlased, riigitegelased, Riigikogu liikmed, ministrid, Tallinna linnapead, kultuuritegelased ja sportlased. Esinejaid oli ka välisriikidest. Teabepäevadel oli ettekandjatele palju küsimusi, kui koha peal vastust ei saanud, siis saadi vastus kas järgmisel teabepäeval või saadeti küsijale kirjalik vastus.
2000.a. kolis Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatus Nõmme teelt Estonia puiesteele. Uute ruumide eelis oli see, et need asusid kesklinnas, kuhu oli hea ühiskondliku transpordi ühendus. Ruume sai Tallinna Pensionäride Ühendus kasutada tasuta, ainult elektri eest tuli maksta. Ühenduse juhatuse liikmed võtsid pensionäre vastu ja nõustasid neid kaks korda nädalas. Peale juriidiliste küsimuste anti nõu ka majandus- ja olmeküsimustes. Eriti palju paluti abi maade, majade ja vara tagastamise ning elamispinna erastamise kohta. Eesti Juristide Liidu liikmed andsid tasuta juriidilist abi. Nõustamise käigus ilmnes, et pensionäridel on palju muresid ning tihti võimuorganite ametnikud ei püüagi neid lahendada, mis tekitas rahulolematust pensionäride hulgas. 2001.a. otsustasid pensionäride organisatsioonid koos endise Pensionäride ja Perede Erakonnaga, kes oli siis juba ühinenud Rahvaliiduga, korraldada Toompea Lossiplatsil protestidemonstratsiooni. Ettevalmistused selleks kestsid üle poole aasta. Ettevalmistustöös osalesid, peale juhatuse liikmete veel paljud pensionärid. Enne demonstratsiooni avaldas üle 1000 inimese soovi astuda Tallinna Pensionäride Ühenduse liikmeks. Demonstratsioonil osales ainuüksi Tallinnast üle 9000 pensionäri. See oli vägev üritus ja Valitsuse ning Riigikogu liikmed tundsid nii suure rahvahulga ees lausa hirmu. Pärast seda kutsuti üsna sageli pensionäriorganisatsioonide esindajad Riigikogu sotsiaaalkomisjoni, Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi nõupidamistele, kui arutusel olid eakate inimeste probleemid. Pensionäride organisatsioonide esindajate häält võeti kuulda ja arvestati sellega.
2002.a. võeti Estonia puiestee ruumid Tallinna Pensionäride Ühenduselt ära ning Linnavalitsus andis uued ruumid Paldiski mnt 36A. Ühenduse uus asukoht ei ole enam kesklinnas, mistõttu juurdepääs halvenenud. Pealegi tuleb ruumide kasutamise eest tasuda üüri ja kommunaalkulud. Samuti tekkisid probleemid ühenduse rahastamisega. Teabepäevi ainult ühiskondlikus korras polnud võimalik enam korraldada. Paljud ringid ei saanud oma juhendajatele töötasu maksta. Hästitegutsev süsteem hakkas lagunema. Huviringid moodustati linnaosade päevakeskuste juurde.
Käesoleval hetkel töötavad huviringid linnaosade sotsiaalkeskustes, millest pensionärid võtavad aktiivselt osa. Info huviringide ja läbiviidavate ürituste kohta on sotsiaalkeskuste kodulehel ja linnaosa lehel. Tallinna Pensionäride Ühendus korraldab aktiivile teabepäevi, ülelinnalisi üritusi. Eelmisel - 2011.aastal korraldati kohtumine peaministriga, koguti allkirju elektrihinna tõusu vastu, jätkub toidukaupade hindade jälgimine ja internetti üles panemine. Oma tööplaani koostamisel TPÜ lähtub Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu poolt antavatest suunistest ja aktuaalsetest päevaprobleemidest.
Tallinna Pensionäride Ühendus on ühiskondlikel alustel töötav organisatsioon, kellel palgalised töötajad puuduvad. Meie tegevust toetab Tallinna Tervishoiu- ja Sotsiaalamet.
14.märtsil 1995.a toimunud Ühenduse erakorralisel kongressil võeti vastu otsus nime muutmise kohta ning enne seda eksisteerinud ühendus nimetati ümber Tallinna Pensionäride Ühenduseks.
Aastate jooksul on Tallinna Pensionäride Ühenduse tegevus kulgenud erinevalt. Esmalt, kuni 1995.aastani oli Tallinna Pensionäride ja Veteranide Ühendus Eesti Pensionäride Ühenduse allorganisatsioon. Eesti Pensionäride Ühendus oli omakorda endise, enne Eesti taasiseseisvumist eksisteerinud Eesti töö- ja sõjaveteranide organisatsiooni õigusjärglane, mida juhtisid endiste nõukogude organite töötajad. Veel 1999.a. oli Eesti Pensionäride Ühenduse juhatuses ainult üks inimene, kes ei olnud varem kuulunud nõukogudeaegsesse nomenklatuuri.
Tallinna Pensionäride Ühenduse liikmeskonnast moodustasid esialgu suurema osa endised sõjaveteranid, kelledega oli hea koos tegutseda. Nad olid distsiplineeritud ja valdavas enamuses sõnapidajad mehed. Kui mingi üritus plaani võeti, siis see sai ka teoks tehti, lõpule viidi.
Uued vastuvõetud liikmed olid juba eraisikust pensionärid. Seoses sellega tuli 1997.a. vastuvõetud Tallinna Pensionäide Ühenduse põhikirjas teha mitmeid sätete muudatusi, sest olemasolevad ei vastanud enam uuele olukorrale, kus palju uusi liikmeid ei olnud enam sõjaveteranid. Aasta - aastalt sõjaveteranide osakaal ühenduse liikmeskonnas vähenes. 29.12.1999.a. otsustas volinike üldkoosolek vastu võtta uue põhikirja, milles oli eeskuju võetud ka naaberriikide: Soome ja Rootsi pensionäriorganaisatsioonidelt. Aastate jooksul on selles põhikirjas tehtud küll mõningaid muudatusi, kuid enamik sätteid kehtib tänapäevani.
1999.aastast sai põhisuunaks aktiivsem suhtlemine pensionäridega. Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatus sai kujundatud nii, et Tallinna iga linnaosa pensionäride ühendusest oli üks esindaja ülelinnalise organisatsiooni - Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatuses. Nii oli juhatusel ning selle esimehel pidevalt ülevaade ja ka tagasiside kogu linnas pensionäridele toimunud üritustest. Ühenduse juures ja koordineerimisel tegutsesid paljud eakate organisatsioonid ning taidlus-, koolitus-, käsitöö jt ringid. Suurim neist oli endiselt Tallinna sõjaveteranide organisatsioon, kuhu kuulus veel 2000.a. üle 3500 liikme. 2000.aastal ühinesid Tallinna Pensionäride Ühendusega veel Natsismiohvrite Tallinna Ühing oma 1280 liikmega ja Isoingeri Vennaskond 460 liikmega.
Ühendus korraldas koos Tallinna Pedagoogilise Instituudiga kord kuus teabepäevi. Need olid väga populaarsed, osales alati palju rahvast. Tihti ei suutnud üks auditoorium mahutada kõiki huvilisi ning tuli paluda Instituudilt suurt 400 kohaga saali.. Teabepäevade populaarsuse üheks põhjuseks oli see, et teemaks püüdsime valida aktuaalsed päevakohased probleemid ning vastavalt sellele ka peakõnelejad. Nii käisid esinemas paljud tuntud arstid, teadlased, riigitegelased, Riigikogu liikmed, ministrid, Tallinna linnapead, kultuuritegelased ja sportlased. Esinejaid oli ka välisriikidest. Teabepäevadel oli ettekandjatele palju küsimusi, kui koha peal vastust ei saanud, siis saadi vastus kas järgmisel teabepäeval või saadeti küsijale kirjalik vastus.
2000.a. kolis Tallinna Pensionäride Ühenduse juhatus Nõmme teelt Estonia puiesteele. Uute ruumide eelis oli see, et need asusid kesklinnas, kuhu oli hea ühiskondliku transpordi ühendus. Ruume sai Tallinna Pensionäride Ühendus kasutada tasuta, ainult elektri eest tuli maksta. Ühenduse juhatuse liikmed võtsid pensionäre vastu ja nõustasid neid kaks korda nädalas. Peale juriidiliste küsimuste anti nõu ka majandus- ja olmeküsimustes. Eriti palju paluti abi maade, majade ja vara tagastamise ning elamispinna erastamise kohta. Eesti Juristide Liidu liikmed andsid tasuta juriidilist abi. Nõustamise käigus ilmnes, et pensionäridel on palju muresid ning tihti võimuorganite ametnikud ei püüagi neid lahendada, mis tekitas rahulolematust pensionäride hulgas. 2001.a. otsustasid pensionäride organisatsioonid koos endise Pensionäride ja Perede Erakonnaga, kes oli siis juba ühinenud Rahvaliiduga, korraldada Toompea Lossiplatsil protestidemonstratsiooni. Ettevalmistused selleks kestsid üle poole aasta. Ettevalmistustöös osalesid, peale juhatuse liikmete veel paljud pensionärid. Enne demonstratsiooni avaldas üle 1000 inimese soovi astuda Tallinna Pensionäride Ühenduse liikmeks. Demonstratsioonil osales ainuüksi Tallinnast üle 9000 pensionäri. See oli vägev üritus ja Valitsuse ning Riigikogu liikmed tundsid nii suure rahvahulga ees lausa hirmu. Pärast seda kutsuti üsna sageli pensionäriorganisatsioonide esindajad Riigikogu sotsiaaalkomisjoni, Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi nõupidamistele, kui arutusel olid eakate inimeste probleemid. Pensionäride organisatsioonide esindajate häält võeti kuulda ja arvestati sellega.
2002.a. võeti Estonia puiestee ruumid Tallinna Pensionäride Ühenduselt ära ning Linnavalitsus andis uued ruumid Paldiski mnt 36A. Ühenduse uus asukoht ei ole enam kesklinnas, mistõttu juurdepääs halvenenud. Pealegi tuleb ruumide kasutamise eest tasuda üüri ja kommunaalkulud. Samuti tekkisid probleemid ühenduse rahastamisega. Teabepäevi ainult ühiskondlikus korras polnud võimalik enam korraldada. Paljud ringid ei saanud oma juhendajatele töötasu maksta. Hästitegutsev süsteem hakkas lagunema. Huviringid moodustati linnaosade päevakeskuste juurde.
Käesoleval hetkel töötavad huviringid linnaosade sotsiaalkeskustes, millest pensionärid võtavad aktiivselt osa. Info huviringide ja läbiviidavate ürituste kohta on sotsiaalkeskuste kodulehel ja linnaosa lehel. Tallinna Pensionäride Ühendus korraldab aktiivile teabepäevi, ülelinnalisi üritusi. Eelmisel - 2011.aastal korraldati kohtumine peaministriga, koguti allkirju elektrihinna tõusu vastu, jätkub toidukaupade hindade jälgimine ja internetti üles panemine. Oma tööplaani koostamisel TPÜ lähtub Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu poolt antavatest suunistest ja aktuaalsetest päevaprobleemidest.
Tallinna Pensionäride Ühendus on ühiskondlikel alustel töötav organisatsioon, kellel palgalised töötajad puuduvad. Meie tegevust toetab Tallinna Tervishoiu- ja Sotsiaalamet.
Info Tallinna Pensionäride Ühenduse alguse ja kujunemise kohta on kokku pannud kauaaegne juhatuse esimees Robert Valma.